Arsti lugu

Suhkurdiabeet  on üks sagedamini esinev krooniline haigus lastel  arenenud maades.  Haigus on plahvatusliku kiirusega kasvanud viimasel dekaadil: 5% võrra eelkooliealistel  ja 3% võrra vanematel lastel  igal aastal. Arvud puudutavad ka meie lapsi. Eestis on ligikaudu 500 last ja noorukit, kes põevad 1. tüübi diabeeti. Nende laste igapäevane elu ja pikaajaline elukvaliteet sõltuvad heast veresuhkru tasemest ja selle stabiilsena hoidmisest insuliinraviga.  Aastakümneid ei ole olnud süsteravile alternatiivi:  ikka  mitu insuliinisüsti päevas koos veresuhkrute mõõtmisega näpuotsa vereproovist.

Murrangu diabeediravisse tõid insuliinipumbad. Esimest korda maailma ajaloos oli suhkruhaigetel võimalus manustada insuliini nahaaluse  kanüüli kaudu insuliinipumba abil. Selle raviga jäid ära igapäevased insuliini süstimised  ja veresuhkru tase püsis stabiilsena ka väikelastel.  

Kuidas jõudis insuliinipumbaravi  Eestisse? Esimesed taotlused ravi alustamiseks tehti Tallinna Lastehaigla poolt 2003.a. Eesti Haigekassale, kuid tookord jäi insuliinipumbaravi rahastamata. Järgmiseks sammuks oli pöördumine Tallinna Lastehaigla Toetusfondi poole, kes koostöös Tartu Lastekliiniku Toetusfondiga korraldasid 2004.a. ETV Jõulutunneli projekti. See oli suunatud suhkruhaigetele lastele esimeste insuliinipumpade ja veresuhkru monitoride ostmiseks.  Tänu väga paljudele headele inimestele koguti  Jõulutunneli käigus summa, mille eest saime osta Tallinna Lastehaiglasse  4 insuliinipumpa ja 1 veresuhkru monitori.  Esimesena sai insuliinipumba 13.aprillil 2005.a. väike 8 kuu vanune suhkruhaige tüdruk, kellele uus ravimeetod oli tõeliseks päästerõngaks tema veresuhkrute kontrolli alla saamiseks.  Laps on praegu 4-aastane, käib lasteaias ja tantsutrennis, tunneb end tervena ning jätkab edukalt oma insuliinipumbaravi.

Jõulutunneli projekti kaudu teadvustasime ühiskonnale ja Eesti Haigekassale nii vajalikku uut ravimeetodit.  Praegu on Eestis pumbaravi  lastele osaliselt rahastatud, kuid ees ootavad uued väljakutsed.  Uued sensoriga pumbad, mis lisaks insuliini andmise võimalusele mõõdavad ka veresuhkru taset, ootavad Haigekassas registreerimist.  Uued, moodsamad pumbad on uute lootuste allikaks ja tõeliseks päikesekiireks suhkruhaigetele lastele ja nende vanematele.

Ülle Einberg,

SA Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja