Tee annetus

AITA SINAGI MEIL AIDATA

Helista annetustelefonile

900 7705
5 € 900 7710
10 €
900 7715
25 €

TOETA UUTE ISOLATSIOONIPALATITE LOOMIST

Helista annetustelefonile

900 7705
5 €

900 7710
10 €

900 7715
25 €

Miks külavanem Greim „Kõh!“ ütles

Ühel päeval tuli külavanem Greim suure jooksuga mööda teed. Oli just vihma sadanud ja Greim tuiskas läbi lompide, nii et muda lendas. Kraps ja Samma, kes olid parasjagu tee veeres ametis vihmapiiskadest onni ehitamisega – sest urmelid oskavad selliseid asju ka teha – ehmatasid Greimi kohkunud nägu nähes täitsa ära.

„Mis juhtus?“ hõikas Kraps.
„Kõh.. kõh… kõh…“ suutis Greim ainult vastuseks hingeldada, kui oli pisikeste urmelirüblikute juurde jõudnud.
„Mis kõh?“ küsis Kraps imestunult.
„Äkki ta tahtis hoopis „lõhn“ öelda,“ sosistas Samma Krapsile erutunult. „Äkki meie küla on vallutanud mingi hirmus lõhn, ja me peame kohe jooksma hakkama, et selle käest ära pääseda,“ vuristas Samma edasi.
„Tasa! Ärme hakka tühja muretsema! Ootame parem ära, mis Greimil meile öelda on,“ sosistas Kraps vastu.

Selle aja peale oli Greim saanud veidike hinge tõmmata ja pahvatas nüüd ühe hooga: „Linnas on kõhuviirus! Palju lapsi on nakatunud, neil on täitsa paha olla ja nad on päris kurvad! Kõik urmelid peavad kohe teleporteeruma, et lastele appi minna.“ Samma ja Kraps vahetasid omavahel pilke. „Kas meie ka?“ küsis Kraps, suutmata oma suuri kõrvu uskuda. „Just. Meie kõik,“ ütles Greim ja märkas alles siis vihmatilkadest ehitatud onni. „Ilus onn,“ ütles ta tunnustavalt ja tegi pisikestele urmelirüblikutele pai.

Seejärel lippas ta edasi, nii et muda muudkui pritsis. „Mis sa arvad, kas meie onn on veel alles, kui me laste juurest tagasi tuleme?“ küsis Samma. „Ma ei tea. Ma arvan, et tuul puhub ta minema,“ ütles Kraps natuke kurvalt. Aga siis muutus ta jälle rõõmsaks. “Aga sellest pole midagi, sest me saame minna PÄRIS lapsi rõõmsaks tegema!“ oli Kraps vaimustuses. Samma naeratas häbelikult. „Kas sa usud, et me saame sellega hakkama?“ „Kindlasti saame!“ oli Kraps veendunud. „Ja kui kohe esimese korraga välja ei tule, siis lohutame senikaua, kuni see õnnestub!“ Kraps haaras Sammal käest kinni ja nad pistsid samuti jooksu. Nende seljataga langesid päikesekiired veetilkadest onni peale ja joonistasid selle kõrvale suure-suure vikerkaare.